Suuremõisa Kooli ajalugu

Peale mitmekuulist vaheaega on oodata jälle uute (õigemini vanade) materjalide lisandumist
Samas ei saa ära unustada, et ööpäevas on ikkagi vaid 23h 56min ja 4,10s.

149 aastat? Suuremõisa kooli nimed Staažikamad õpetajad

Suuremõisa kooli juhatajad

Õpilaste ja õpetajate arv
Kaseväljal
Suuremõisas
Vilistlased
Artiklid
Personaalia
Mälestused
Õpilaste jutud
Kroonika
Fotod
Kooli pealehele

Kuidas minu vanaisa ja vanaema koolis kisid

ANDRES SAARNAK (VII klass)

pilaskonverentsi ettekandest

Sissejuhatus

Minu vanaema ja vanaisa kisid alates 4. klassist hes klassis. Mlemad elasid laiul - vanaema Kaevatsi ja vanaisa Saarnaki laiul. Nad pidid kooli internaadis olema, sest le mere saamine ja pikk jalutuskik kooli oli pris kurnav. Phapeviti said nad kodus olla. Selles uurimusts rgingi, kuidas vanaema ja vanaisa kooli said, kes olid nende petajad, kas koolis oli mingeid kitumisreegleid, mida nad mngisid vahetundides jne.

Vanaisa kooliskik

Minu vanaisa elas Saarnaki laiul. Ta kis Suuremisa koolis. Sinna oli kll sna pikk maa, aga lhemat kooli ka polnud ja haridust oli vaja. Talviti pidi vanaisa le j saama. le j viidi vanaisa kooli saaniga, mida vedas hobune. Vahest kevadel ja sgisel, kui j ei kandnud inimest, ei saanudki kooli minna. Jala le ei saanud ja paadiga lbi j ka ei saanud. Mnikord, kui oli vga klm, tuuline, lumine vi vihmane, siis ei saanud kooli vi koju. Kui koju ei saanud, tuli jda Salinmme majale.

Siis, kui j oli kadunud, tuli kooli minna sudepaadiga vi purjepaadiga. Paadiga toodi lapsed ainult Salinmme sadamasse, edasi pidi minema jala. Tavaliselt, kui oli internaat, mindi kooli esmaspeva hommikul (minema hakati juba umbes kell 5) ja tuldi koju tagasi laupeva htul (ka laupeval oli kool).

Koolis mingit riietumisreeglit ei olnud. Jalas kandsid pilased ptakaid - villase soki peale oli mmeldud riiet, riide alla pandi nahk vi kumm tallaks. Koolikotiks oli tavaline riidest mmeldud kott.

Vahetundides mngisid poisid rahvaste- vi vrkpalli.

Sa sai koolis 3 korda pevas. Raha selle eest ei makstud, aga toidu pidi iga kuu ise kooli tooma. Iga kuu oli toidunorm (kui palju keegi mingit toiduainet kooli tooma peab). Vahest harva oli toidu sees roti sitta, aga sellegipoolest sdi toidud ra, sest toiduportsud polnud kuigi suured ja kht oli thi.

Kui koolis korda rikkusid, pidi nurgas seisma. Kui keegi teine (mitte reeglirikkuja) lks vaatama pahategijat (nurgas seisja), pidi ta ise ka nurka minema. Mnele hullemale korrarikkujale anti 100 tundi nurgas seismist. Kui nurgas seisid ilusti, veti 40 tundi seismist maha.

Internaadis oli kindel aeg, millal pidi oma kodut ra tegema. Kindlal ajal pandi ka kooli uksed kinni, et internaadi lapsed sel ue ei lheks. Kuid pilased ei kasutanud uksi, nemad kasutasid aknaid. Selleprast olidki peale uste kinni panemist pargis petajatest valvurid - pargirebased, nagu neid kutsusid pilased ise.

kskord, kui vanaisa ja teised poisid keelatud ajal ues olid, jlitasid neid kooli tdrukud. Poisid kisid jes mrdasid vaatamas, seda ei tohtinud ju muidugi keegi nha, sest mrrad polnud nende omad. Nii korjasidki poisid linnumune. Siis htul, kui tdrukud neid luurasid, vtsid poisid tdrukud kinni, pksid maha ja viskasid munad tagumiku vahele katki. Rohkem tdrukud neid ei jlitanud. Mrdasid vaatasid poisid selleks, et sa saada. Nad puhastasid kalad je kaldal ra ja panid kooli koka kest saadud soola peale. Kik see htul ues olemine, munade pksi panemine ja vra mrra thjendamine jigi saladuseks.

Suvevaheajal pidi vanaisa kvasti talutid tegema ja kalal kima. Nad tegid samu tid, mida tiskasvanud. Kalapgiks valmistuti tavaliselt sel usside korjamisega. Niisama mngimiseks ja hullamiseks aega eriti ei jnudki.

Vanaema kooliskik

Minu vanaema elas Kaevatsi laiul. Vanaema kis algul Heltermaa koolis. Seal koolis oli 2 petajat, ks neist oli Julius Rehepapp. Heltermaa koolis internaati ei olnud. Vanaema pidi kooli saamiseks kigepealt jala lbi vee saama ja siis veel mitu kilomeetrit kima. Kevadel ja sgisel, kui j polnud veel tielikult sulanud, ulpisid vees jtkid - ka siis mindi lbi vee jala. Kusjuures mingeid jalanusid (nt kummikuid) ei olnud. Mned korrad pidi Sarve klas bima (siis, kui ilm oli vga halb). Heltermaal kis vanaema koolis 4 aastat, siis pandi kool kinni.

Peale Heltermaa kooli sulgemist tuli vanaema ppima Suuremisa kooli. Suuremisa kool asub Kaevatsi laiust pris kaugel, umbes 12 kilomeetrit. Esimesed kaks ndalat igal uuel ppeaastal internaati ei olnud. Selle kahe ndalaga kidi maha le 300 kilomeetri. Internaadis olijad said laupeva htul koju ja pidid esmaspeva hommikuks tagasi olema.

Vanaema klassis oli 10-15 pilast. petajateks olid: Mari Peet, Leida ja Endel Elbach, Virve Remmelgas, Silvia ja Valter Maasel. Direktor oli Erich Maadik, prast Elfriede Kokla [?? Juhatajate olemasolevas nimekirjas teda ei ole ?? - MS] . Kokaks oli Hilda Kutser.

Pevade peale oli jaotatud pilased, kes hoidsid majas korda, et uksed oleks ikka ilusasti kinni ja teised pilased korda ei rikuks. Uksi pidi eriti valvsalt jlgima, sest tol ajal oli koolis ahikte.

Vahetundides mngiti peamiselt keksu ja ute kivi. Ute kivi mngiti nii: mingi pehme asja peal oli neli kivi ja ks kivi oli kes. hendikus pidi enda kest kivi les viskama, he kivi maast vtma ja siis enne hku visatud kivi uuesti kinni pdma, nii kuni kik kivid maast leval. Kahendikus pidi he kivi les viskama, kaks les vtma ja hku visatud kivi kinni pdma, nii kuni kik leval. Kolmandikus samamoodi, aga algul pidi les vtma he kivi ja prast kolm kivi. Neljandikus olid kik viis kivi kes, siis pidi he hku viskama ja teised neli maha panema; siis uuesti kivi les viskama ja kik neli kivi les korjama. Kumb kaugemale judis, oli vitnud. Sinna juurde kisid ka omavahel kokkulepitud reeglid - kas kive vib sttida, mida peab kaotaja tegema jne.

kskord oli nii, et sel rkasid kik les - kurgud, silmad kibedad ja hingata raske. Tuli vlja, et ahju oli ketud nii palju, et ahjust oli vingu hakanud ajama. pilased kutsusid Elbach Leida.

kskord viskasid poisid kki ahju otsale. Direktor ngi, et kkki oli visatud ja pani kik pilased seisma. Seisti tkk aega, kuni direktor lpuks lapsed vabaks lasi, sest keegi ei tunnistanud les, kes tegi.

Lppsna

Mulle oli see teema vga huvitav. Sain nii mndagi uut ja huvitavat teada. Minu arust pidi neil olema ikka viitsimist, et niteks hommikul kell viis uniselt paadiga le mere Salinmme sita ja siis veel 5 kilomeetrit jala kooli kia. Vi siis jala lbi jtkkidest ulpiva mere ja veel umbes 10 kilomeetrit kia. Elektrit neil ldse polnud - ei mingit televiisorit, raadiot vi mingit elektrilist mngu. Ja ega seda eriti tarvis ka polnud, sest enamuse ajast pidid nad niikuinii td tegema.

(juuni 2004. aasta)