Suuremõisa Kooli ajalugu

Peale mitmekuulist vaheaega on oodata jälle uute (õigemini vanade) materjalide lisandumist
Samas ei saa ära unustada, et ööpäevas on ikkagi vaid 23h 56min ja 4,10s.

149 aastat? Suuremõisa kooli nimed Staažikamad õpetajad

Suuremõisa kooli juhatajad

Õpilaste ja õpetajate arv
Kaseväljal
Suuremõisas
Vilistlased
Artiklid
Personaalia
Mälestused
Õpilaste jutud
Kroonika
Fotod
Kooli pealehele

Anu Pallase koostatud ülevaateartikkel.
Ilmunud Hiiu Lehes 2000 aasta juulikuus

Algus.

1920. aasta 1. novembril alustas tööd Suuremõisa Erakool, mis asutati moonakate lastele tolleaegse mõisavalitseja Trumanni poolt, kusjuures õpetaja palga tasus mõisnik.
Esimesel sügisel avati ainult esimene klass, mis asus härrastemaja paremas tiivas. Igal järgneval aastal avati üks klass juurde, kusjuures III klass töötas Kaseväljal.
1925. aastal oli koolis juba viis klassi, kuuendas üks õpilane. 1927. aastast on ka III klass Suuremõisas.

Koolimaja.

Esialgu oli kooli kasutada ainult maja parempoolne tiib.
Tol ajal kuulus mõisamaadest südamik veel mõisnikule ning viimane andis koolile oma ruume väga vastumeelselt kasutada. Sellest tulenevalt asus 1929.a. internaat keldris.
1930.a. natsoinaliseeriti mõis täielikult ja kool sai ruume juurde.
Hoonet täielikult kool siiski kasutada ei saanud, sest siin elasid perekondadega ringkonnavalitseja H. Kangur, konstaabel Ingland, ringkonnakirjutaja A. Enson, endine mõisavalitseja E. Böttker ja perekond Põder. Ka ei suutnud mõisnik oma mööblit kohe ära viia, tema panipaigaks jäeti ülemine saal.
1936.a. ostis Tallinna antikvariaat mööbli ära. Elanikud olid ehitanud enestele elamud ja majast välja kolinud, nii olid kõik ruumid kooli kasutada.
Kõik õpetajad elasid koolimajas. Koolil oli kuus klassiruumi, kaks saali võimlateks ja vasak tiib internaadiks ning kaks riieteruumi.
Kooli mööbel telliti kohalikelt puuseppadelt. Mõisnik jättis osa oma kappe koolile.

Koolimaja korrashoid

Suure hoone korrashoid oli vallavalitsusele iga aastane valulaps. Vana maja, mis oli ehitatud 1755-1761 krahvinna Ebba Margarethe Stenboci poolt, polnud kaua saanud kapitaalremonti. Igal suvel parandati katust ja see jooksis igal kevadel taas läbi. Häda oli ka ahjudega - lõõrid umbsed, uksed katkised, korstnad osaliselt pudedad.
Ruumide sisemist remonti tehti Eesti Vabariigi ajal vaid kord. Hiljem tehti mõnele ruumile paneelid, kuna õpilaste jalad tagusid seinte küljest krohvi lahti.
Koolis oli 1935.aastani vaid üks teenija, kes pidi ühtlasi ka internaadilastele keetma. Ta pidi lõhkuma puud, kandma need klassidesse, kütma ahjud (14 tükki), koristama kõik ruumid, kolm korda keetma internaadiperele, keda südatalvel oli mõnikord 65 last. Selle töö eest maksis vallavalitsus 10 krooni kuus, alates 1935.aastast - 20 krooni.

Raskeim aeg.

Kibedamaid aegu kooli elus oli Saksa okupatsiooniaeg. Koolil polnud vajalikul määral kütet, puudus petroolium. Lastele jagati toetuseks vihikuid, sulepäid, pliiatseid. Need probleemid jäävad koolielu kummitama veel sõjajärgsetel aastatel. Kooli täielikust valmisolekust räägiti alles 1953.a. sügisel.
Kesküte monteeriti 1957/58.a. Elekter pandi sisse 1958.a.

Kooliaed.

Suuremõisa kooli juurde rajati aed 1953.a. Plaani koostas ja elluviimist juhendas bioloogiaõpetaja Virve Remmelgas- Tampõld. Istutati viljapuud, põõsad ja ilupõõsad, eraldati juurvilja ala ja alustati katsetega aias. Kooliaias töötasid ka kõik õpilased.

Lähimineviku pöördes Suuremõisa kooli elus.

1. oktoobril 1977 anti koolihoone üle Putkaste Sovhoostehnikumile. Koolis õppis tol hetkel 60 õpilast. 19. oktoobril 1978.a. puhkes majas tulekahju, mille tõttu hävis ajalookabineti sisustus ja klaver, kannatada said teisedki ruumid.
1978.a. sügisest reorganiseeriti kool Suuremõisa Algkooliks, mille ainsaks õpetajaks ja juhatajaks sai Aade Erk. I-III klassini käis koolis 13 õpilast. Kasutada oli lossi peahoone alumisel korrusel kaks ruumi. Söökla oli ühine tehnikumiga.
1980.a. tuli kooli juba 17 õpilast juurde ja moodustati kaks klassikomplekti. Kooli uueks asukohaks sai lossi vasak tiib, kus oli enne tehnikumi internaat.
Kooli ruumides toimusid 90.a. põhjalikud muutused: pööningule ehitati kaks klassiruumi ja suur aula. 1993.a. sai kool nimeks Suuremõisa Põhikool.

Suuremõisa kool täna.

Kool elab ühe katuse all koos Suuremõisa Tehnikumiga. Koolis on 9 klassi, kuid õpilaste nappuse tõttu õpib osa lapsi liitklassis. Aastast aastasse on paranenud kooli materiaalsed võimalused. On tehtud korralikud remondid klassi- ja olmeruumides. Toetajate abiga on muretsetud tänapäevast klassisisustust ja tehnilisi vahendeid.